Stockholm meelitab idumaffiat

Oli see nii või ei olnud või mida Spotify laiemalt Eesti ja Rootsi start-up'ide koostöövõimalustest arvab, jättis firma Põhja-Euroopa kommunikatsioonijuht Sophie Grant Äripäevale „seekord“ vastamata. Põhjust üksteise vastu rohkem huvi tunda oleks aga nii Rootsi kui Eesti idufirmadel, usub äsja Tallinna väisanud Maria Rankka. Paraku on ta endagi eelmisest külastusest möödas üle 10 aasta – toona kirjutas ta Eesti 1990. aastate suurtest muutustest lausa raamatu ja oli vaimustunud ennenägematust võimalusest parkimise eest mobiiliga maksta.

Eesti jäi Rankka jaoks radarile ning võib-olla tänu ka oma Soome juurtele tahaks ta siinse piirkonna riikide vahel rohkem piiriülest koostööd näha.

„Saada mulle meil ja ma vaatan, mis ma teha saan,“ ulatab Rankka Rootsi saatkonnas oma visiitkardi Merit Burenkovile, kelle firma Stagehook on alles nii uus, et tal endal visiitkaarte veel ei olegi. Ent juba mõtleb artistide ja ürituste korraldajate kokkuviimiseks loodud platvorm, mis Eestiski alles esimesi samme teeb, Rootsi ja sealt edasi Euroopa turule. „Tegelikult on sellel platvormil potentsiaali olla globaalne,“ on Burenkov veendunud. „Nüüd hakkamegi maad kuulama.“

Lähedale ei näe

Eesti ja Rootsi alustavatele tehnoloogiafirmadele on sarnane pigem siiski see, et piiri taha laienemist plaanides mõeldakse esmalt ikka Silicon Valley või Londoni peale. „Ma ei tea, et mõni neist (Eesti idufirmadest – toim) Stockholmi oleks läinud. Stockholm on vist liiga lähedal,“ märkis Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren.

Sama võib öelda rootslaste kohta. „Pean tunnistama, et kohtan neid sagedamini Londonis või Silicon Valleys,“ ütles Teleporti tegevjuht ja kaasasutaja Sten Tamkivi. Seevastu Tallinna ja Helsingi idufirmade koostöö on suurepärane. „Rootslasi on tõesti vähem näha olnud mõlemal kaldal. Novembris toimuv hiidkonverents Slush võiks olla koht, kus seda muuta.“

Stockholmil on samuti olemas üritus, mis start-up-valdkonna tegijad kokku toob. Idufirmad ja rahastajad. See on kaks korda aastas toimuv STING Day. STING on Stockholmis alustavate firmade toetamiseks loodud organisatsioon, mis pakub inkubaatorivõimalusi, nõu ja kontakte eelkõige tehnoloogiasektori idufirmadele. „See on hea koht alustamiseks,“ soovitas Rankka. Saab lühikese ajaga inimesed kätte ja kohalesõidu kulud tasa.

Kokkusaamise koht

Nädalapäevad tagasi lükati Stockholmi kaubanduskoja kaasosalusel käima veel üks alustavaid firmasid aitav projekt nimetuse all Team Up With Start Up. Selle eesmärk on luua rohkem sildu alustavate firmade ja tegutsevate ettevõtete vahel, et vastastikuses koostöös ühiselt areneda. Suurfirmad ei oleks niivõrd start-up'i ülesostja kui kliendi rollis. Rahvusvaheliste suurfirmade peakorterite arvukuselt on Stockholm maailmas esimese kümne linna seas. See on üks tegur, mis teeb Stockholmist äritegevuseks väga atraktiivse keskkonna. Lisaks see, et ettevõtteid on Stockholmi regioonis väga arvukalt ja väga erinevaid, mis loob võimalusi ka väga erinevatele idufirmadele.

Oktoobris toimub Team Up with Start Up projekti raames teine firmade kokkusaamine ning Rankka sõnul ei keela keegi ka välismaistel – näiteks Eesti idufirmadel – ürituse vastu huvi tunda.

Rankka ei eita ka raskusi. Kiire elanikkonna kasvuga Stockholmis on elamispinna leidmine tõsine peavalu. „Eluasemeturg ei toimi üldse,“ ohkab ta. Pendelda või Tallinnast, kui lennupilet oleks odavam. Samuti töötab idufirmade arengule vastu optsioonide maksustamine Rootsis. Siin on siiski valitsuse tasemel juba arutelud alanud, et maksu muuta.

Taxify'l ei õnnestunud

Eesti start-up firmadest on Rootsi turu vastu huvi tundnud näiteks Taxify, kuid firma asutaja Markus Villigi sõnul sai takistuseks kohalik taksomonopol. „See keelab juhtidel Taxify sarnaseid lahendusi kasutada,“ ütles ta. Nii jäid plaanid katki. Laiemalt vaadates arvas Villig, et kuna uuele turule minek on alati paras pingutus, tasuks enne pigem minna suurtesse linnadesse mujal maailmas, kui hakata üritama Rootsi turul, mis on suhteliselt väike.

Investorite ja idufirmade kokkuviimiseks loodud Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepa sõnul ei hakka keegi „kampaania korras“ kusagile kolima. Koostöö Rootsiga on mõeldav, kui sealt on leida või kaasata konkreetse ala kompetentsi või investoreid. Eestil on alati pööraseid ideid, millega rootslased või Rootsi kapital liituda võiksid.

Rootsi võib aga olla just õige sihtturg Magnus Sirelmetsa firmale Zeroliving, mis ehitab merekonteineritest kiiresti monteeritavaid maju. Euroopat tabanud põgenikekriisis, kus paljude pagulaste siht on jõuda Rootsi, võivad Zerolivingu majad olla „tilk meres“ põgenike majutamiseks. „Taolised majad võiksid olla kõige kiirem lahendus,“ ütles Sirelmets. 

Skype'i Eesti juht: koostöö on kinni vaid tahtmise taga

Skype'i Eesti juhi Andrus Järgi sõnul võiks Eestis ja Rootsis teinetest rohkem tundma õppida.

Kui reaalseks peate sellist Eesti-Rootsi ITC start-up firmade tihedamat koostööd – Rootsiga on sidemed justkui jahedamad kui Soomega.

Skype’i näite põhjal – kus Skype’i Tallinna ja Stockholmi kontorid loodi mõlemad firma väga varajases staadiumis, on koostöö kinni vaid tahtmise taga. Iga start-up peab enda jaoks töö korralduse ja lokatsiooni strateegia paika panema ning kui need võimaldavad töö korraldamist mitmes lokatsioonis, siis on firma kontorite loomine Tallinnas ja Stockholmis vaid tehnilise teostuse kaugusel. Infotehnoloogia valdkond on tänapäeval nii keerukas ja erinevate kompetentside nimekiri vägagi pikk. Seetõttu saavad eriti kasu sellisest kooslusest need start-upid, kellel on vaja erinevaid infotehnoloogia kompetentse, millest osa on tugevamad Eestis ning osad tugevamad Rootsis. Soome eelistena võib välja tuua selle, et Helsingiga on meil parem transpordiühendus, lähiajalooliselt palju tihedam majanduskoostöö ning ka kultuuriliselt oleme lähedasemad, kuid ükski nendest ei ole täna nii määrava tähendusega, et peaks andma suure eelistuse Soomele

Mis kaasa võiks aidata?

Kindlasti aitab koostööle kaasa tööjõuturu ja saadavate oskuste vastastikune tundmaõppimine – on mitmeid valdkondi ja oskusi infotehnoloogias, kus Rootsil on väga hea kompetents ning praktika, küll aga ei ole kõik Eesti ettevõtjad Rootsis toimuvaga kursis ning pigem nõustutakse Eestis saada oleva kompetentsiga. Täpselt sama kehtib ka vastupidi – vaadates Rootsi ettevõtja pilgu läbi. Kuna start-up firmade jaoks on olulised energilised, innovaatilised ja riskialtid noored, siis oleks väga abiks jagada infot vastastikku ka selle kohta, mis erialasid ja millise kvaliteediga õpetatakse Eesti ja Rootsi ülikoolides. See annaks võimaluse moodustada oma meeskond just firma profiilist ja vajadusest lähtuvalt, jättes kõrvale vanamoelise riigipiiridest lähtuva mõtteviisi.